EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,¹

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,²

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt,³ pidades silmas lepituskomitees 18. septembril 2001 heakskiidetud ühisteksti,

ning arvestades, et:

1) direktiivi 91/308/EMÜ⁴ (edaspidi “direktiiv”), mis on üks põhilisi rahvusvahelisi õigusakte võitluses rahapesu vastu, tuleks ajakohastada kooskõlas komisjoni järelduste ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide soovidega. Seeläbi kajastaks direktiiv mitte ainuüksi parimaid rahvusvahelisi tavasid selles vallas, vaid seaks jätkuvalt kõrgeid nõudeid rahandusvaldkonna ja muude ohualtite tegevusalade kaitsmiseks kuritelikul teel saadud tulu kahjuliku mõju eest;

2) teenustekaubanduse üldleping (GATS) lubab liikmesriikidel võtta meetmeid, mida on vaja kõlbluse kaitsmiseks, ja ettevaatusmeetmeid, mida on vaja muu hulgas rahandussüsteemi stabiilsuse ja terviklikkuse tagamiseks. Selliste meetmetega ei tohiks kehtestada suuremaid piiranguid, kui nende eesmärkide saavutamiseks vajalik;

3) direktiiv ei piiritle selgelt, millise liikmesriigi asutused peaksid saama teateid kahtlaste tehingute kohta selliste krediidi- ja finantseerimisasutuste filiaalidelt, mille peakontor asub teises liikmesriigis, ega seda, millise liikmesriigi asutused vastutavad selle eest, et kõnealused filiaalid täidavad direktiivi. Selliseid teateid peaksid saama ja eespool kirjeldatud vastutust peaksid kandma filiaali asukohaliikmesriigi asutused;

4) selline vastutuse jaotus tuleks selgelt sätestada direktiivis, muutes mõistete “krediidiasutus” ja “finantseerimisasutus” määratlust;

5) Euroopa Parlament on väljendanud muret, et valuutavahetus- ja rahaülekandeasutused on altid rahapesule. Selliste asutuste tegevus peaks juba olema direktiiviga hõlmatud. Igasuguste kahtluste hajutamiseks selles küsimuses peaks direktiiv selgelt kinnitada, et selline tegevus on hõlmatud;

6) rahandussektori võimalikult täielikuks hõlmamiseks tuleks samuti selgelt sätestada, et direktiivi kohaldatakse väärtpaberiturul pakutavaid investeerimisteenuseid käsitleva nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivis 93/22/EMÜ⁵ määratletud investeerimisühingute tegevuse suhtes;

7) direktiiv kohustab liikmesriike tõkestama üksnes uimastikuritegudest saadud tulu pesu. Viimastel aastatel on rahapesu hakatud määratlema palju laiemalt, et hõlmata suuremat hulka põhilisi või kaasnevaid õigusrikkumisi, nagu ilmneb näiteks rahapesu vastu võitlemisele pühendunud juhtiva rahvusvahelise organi, nimelt rahapesuvastase töökonna (FATF) 40 soovituse läbivaatamisest 1996. aastal;

8) põhiliste õigusrikkumiste hulga suurendamine hõlbustab kahtlastest tehingutest teatamist ja rahvusvahelist koostööd selles vallas. Seetõttu tuleks direktiivi selles suhtes ajakohastada;

9) nõukogu 3. detsembril 1998 vastuvõetud ühismeetmes 98/699/JSK rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemise, uurimise, blokeerimise, arestimise ja erikonfiskeerimise kohta⁶ nõustusid liikmesriigid rahapesu kuriteoks tunnistamise eesmärgil käsitlema kõiki ühismeetmes määratletud raskeid õigusrikkumisi põhiliste õigusrikkumistena;

10) eelkõige organiseeritud kuritegevuse ohjeldamine on tihedalt seotud rahapesu tõketamise meetmetega. Seetõttu tuleks põhiliste õigusrikkumiste loendit vastavalt kohandada;

11) direktiivis sätestatakse kohustused, mis käsitlevad eelkõige kahtlastest tehingutest teatamist. Direktiivikohase rahapesukeelu laiendamine oleks asjakohane ja kooskõlas organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tegevuskava⁷ mõttega;

12) 21. detsembril 1998 võttis nõukogu vastu ühismeetme 98/733/JSK, millega Euroopa Liidu liikmesriikides tunnistatakse kuriteoks kuulumine kuritegelikku organisatsiooni.⁸ See ühismeede peegeldab liikmesriikide üksmeelt kõnealuses valdkonnas valitseva ühise lähenemisviisi vajalikkuse suhtes ;

13) nagu direktiiv nõuab, teatavad igas liikmesriigis kahtlastest tehingutest rahandussektori asutused ja eelkõige krediidiasutused. On tõendeid, et järelevalve tugevdamine rahandussektoris on sundinud rahapesijaid otsima muid võimalusi kuritegelikul teel saadud tulu päritolu varjamiseks;

14) rahapesuks kiputakse üha enam kasutama rahandusega mitteseotud ettevõtteid. Seda kinnitab FATFi töö rahapesuvõtete ja -liikide vallas;

15) direktiivijärgsed kohustused, mis käsitlevad klientide isiku tuvastamist, arvestuse pidamist ja kahtlastest tehingutest teatamist, tuleks laiendada piiratud hulgale tegevus- ja erialadele, mis on osutunud altiks rahapesule;

16) direktiivi sätteid tuleks kohaldada liikmesriikide määratletud notarite ja sõltumatutel juriidilistel ametikohtadel töötajate suhtes, kuivõrd need osalevad finantstehingutes või ettevõtete äritehingutes, sealhulgas maksunõustamine, kui on suur oht, et nende õigusnõustajate teenuseid võidakse ära kasutada kuritegevusest saadud tulu pesemiseks;

17) siiski ei oleks asjakohane direktiivi alusel kohustada seaduslikult tunnustatud ja kontrollitavate kutsealade sõltumatuid esindajaid nagu advokaadid, kes annavad õigusnõu, teatama rahapesu kahtlusest, kui nad selgitavad kliendi õiguslikku olukorda või esindavad klienti kohtumenetluses. Enne kohtumenetlust, selle käigus või pärast seda või kliendi õigusliku olukorra selgitamisel saadud teabe osas tuleb teha erand teatamiskohustusest. Seetõttu kehtib õigusnõustamisel ametisaladuse hoidmise kohustus, välja arvatud juhul, kui õigusnõustaja osaleb rahapesus või õigusnõu antakse rahapesu eesmärgil või kui advokaat teab, et klient soovib õigusnõu rahapesu eesmärgil;

18) direktiiviga hõlmatud kutsealade esindajate poolt osutatavaid otseselt võrreldavaid teenuseid tuleb käsitleda ühtmoodi. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonis ja Euroopa Liidu lepingus sätestatud õiguste kaitsmiseks ei tohiks teabe suhtes, mida audiitorid, välisraamatupidajad ja maksunõustajad, kes võivad mõnes liikmesriigis kaitsta või esindada klienti kohtumenetluses või selgitada kliendi õiguslikku olukorda, saavad kõnealuste ülesannete täitmisel, kohaldada direktiivijärgset teatamiskohustust;

19) direktiivis viidatakse ühelt poolt “rahapesu tõkestamise eest vastutavatele asutustele”, kellele tuleb teatada kahtlastest tehingutest, ja teiselt poolt asutustele, kelle pädevusse on seaduse või määrusega antud kõikide käesoleva direktiiviga hõlmatud asutuste ja isikute tegevuse järelevalve (“pädevad asutused”). On endastmõistetav, et direktiiv ei kohusta liikmesriike looma selliseid “pädevaid asutusi”, kui neid ei ole olemas, ja et advokatuurid ja muud sõltumatute kutsealade isereguleeruvad organid ei kuulu mõiste “pädevad asutused” alla;

20) võtmaks asjakohaselt arvesse notarite ja sõltumatutel juridilistelametikohtadel töötajate vaikimiskohustust klientide suhtes, tuleks liikmesriikidel lubada määrata advokatuur või mõni muu sõltumatute kutselade isereguleeruv organ selliseks organiks, kellele kõnealuste kutsealade esindajad võivad teatada võimalikest rahapesujuhtudest. Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad, mis korraldavad selliste teadete käsitlemist ja nende võimalikku edastamist “rahapesu tõkestamise eest vastutavatele asutustele” ja üldisemalt advokatuuride või kutseorganisatsioonide ja nende asutuste vahelise koostöö sobivad vormid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI.

Käesolevaga muudetakse direktiivi 91/308/EMÜ järgmiselt.

1. Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) krediidiasutus – direktiivi 2000/12/EÜ^* artikli 1 punkti 1 esimeses lõigus määratletud krediidiasutus, sealhulgas ühenduses või väljaspool seda asuva peakontoriga krediidiasutuste filiaalid, mis on määratletud kõnealuse direktiivi artikli 1 punktis 3 ja asuvad ühenduses;

b) finantseerimisasutus:

1) ettevõte, mis ei ole krediidiasutus ja mille põhitegevuseks on ühel või mitmel direktiivi 2000/12/EÜ I lisa punktides 2–12 ja 14 nimetatud tegevusalal tegutsemine; need hõlmavad valuutavahetus- ja rahaülekandeasutuste tegevust,

2) kindlustusselts, kes on saanud tegevusloa direktiivi 79/267/EMÜ^** nõuete kohaselt, kuivõrd ta tegutseb kõnealuse direktiiviga hõlmatud tegevusaladel,

3) direktiivi 93/22/EMÜ^*** artikli 1 lõikes 2 määratletud investeerimisühing,

4) ühisinvesteerimisettevõte, mis turustab oma osakuid või aktsiaid.

See finantseerimisasutuse määratlus hõlmab ühenduses või väljaspool seda asuva peakontoriga finantseerimisasutuste filiaale, mis asuvad ühenduses;

c) rahapesu – järgmine tahtlik tegevus:

– vara muundamine või ülekandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuriteo toimepanemisest või selles osalemisest, eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuriteo toimepanemises osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest,

– vara tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või muude varaga seotud õiguste varjamine või saladuses hoidmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuriteo toimepanemisest või selles osalemisest,

– vara omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et selline vara on saadud kuriteo toimepanemisest või selles osalemisest,

– eelnevates taanetes nimetatud tegudes osalemine, kokkuleppimine nende toimepanemises, nende toimepanemise katsed ning nendele kaasaaitamine ja kihutamine või nende soodustamine või nendeks nõuandmine.

Teadmist, kavatsust või eesmärki, mis kuuluvad eespool nimetatud tegude koosseisu, võib tuletada teo objektiivsete tegelike asjaolude põhjal.

Rahapesuga on tegemist ka juhul, kui tegevus, mille tulemusel saadi rahapesus kasutatav vara, toimus mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil;

d) vara – igasugune vara, nii kehaline kui kehatu, nii kinnis- kui vallasvara, nii materiaalne kui mittemateriaalne, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi tõendavad juriidilised dokumendid või aktid;

e) kuritegelik tegevus – mis tahes kuritegelik osalemine raske kuriteo toimepanemisel.

Rasked kuriteod on vähemalt järgmised:

– Viini konventsiooni artikli 3 lõike 1 punktis a määratletud kuriteod,

– ühismeetme 98/733/JSK^**** artikli 1 kohane kuritegelike ühenduste tegevus,

– Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni^***** artikli 1 lõikes 1 ja artiklis 2 määratletud pettused, vähemalt tõsised pettused,

– korruptsioon,

– kuritegu, millest võib tuleneda oluline tulu ja mis on liikmesriigi kriminaalõiguse kohaselt karistatav pikaajalise vabadusekaotusega.

Enne 15. detsembrit 2004 muudavad liikmesriigid käesolevas taandes esitatud määratlust, et viia see kooskõlla ühismeetmes 98/699/JSK sisalduva raske kuriteo määratlusega. Nõukogu palub komisjonil esitada enne 15. detsembrit 2004 ettepanek käesolevat direktiivi selles suhtes muutva direktiivi vastuvõtmiseks.

Liikmesriigid võivad kuriteona käesoleva direktiivi tähenduses määratleda mis tahes muu õigusrikkumise;

f) pädev asutus – siseriiklik asutus, kelle pädevusse on seaduse või määrusega antud käesoleva direktiiviga hõlmatud asutuste ja isikute tegevuse järelevalve.

__________